Ehk lugu sellest, kuidas üks vereanalüüs muutis KÕIKE!

Kas oled märganud, et sina või sinu laps on väsinud/jõuetu juba enne, kui on korralikult ärganud? Esineb tähelepanupuudulikkust ja/või nö “rahutute jalgade sündroomi”? Meeleolu on morn, ärritus tekib “ilma mingi põhjuseta” ning süütenöör on lühike? Peavalu ja pearinglus? Mäluprobleemid? Iseäralikud isud? Lõhed suunurgas? Haprad juuksed ja küüned? Hingeldamine ja õhupuudus? Külmad käed/jalad? Kahvatu jume? Nõrk immuunsus?

Ferritiinitaseme referentsväärtuseks tervel täiskasvanud naisel peetakse üldiselt ~15-150µg/L. Mina avastasin enda näidu alles siis, kui see oli 4.4 peale kukkunud. Ei pea vist pikalt heietama kui halvasti ma end tundsin. Enamus ülalpool väljatoodud sümptomitest olid esindatud. Olin endale juba psühhiaatri juurde aega kirja panemas. Küll ma diagnoosisin endale omakeskis nii depressiooni kui ath-d. Sest kõik justkui klappis. Aga see läks üle..

Tõstatan selle teema, sest ma tunnen, et sellest räägitakse liiga vähe. Minu esimene mõte vitamiinidest ja mineraalainetest rääkides oleks ilmselt ka.. meh.. “võta ennast kokku..”. Aga see ei käi päris nii. Asi võib olla VÄGA tõsine ja see, kui palju need tühisena tunduvad tähised meie ensetunnet mõjutavad. See on hirmutav! Laste puhul võib asi olla veelgi hirmutavam, kuna lapsed ei oska üldjuhul öelda, mis neid nii halvasti paneb tundma. Olen näinud juhtumit, kus madala vitamiinitaseme tõttu ilmnenud käitumisraskus ja tähelepanupuudulikkus täiskasvanuid ath peale mõtlema pani.. üksikjuhtum? Jah, kes teab..

Millal sa kontrollisid viimati enda või oma lapse vitamiinitaset? Minu puhul oli huvitav fenomen ka see, et üldiselt on hemoglobiini näit okei olnud. Jah, mitte kunagi ideaalne, aga mitte ka tohutult murettekitav. Näiteks olen pea alati doonorina verd saanud jagada (st näit on alati piiripealne olnud). Ja kuna päris niisama ferritiini ei kontrollita (minu kogemus!), siis ilmselt on see ka põhjus, miks nii olulise faktori oma tervise kohta alles täiskasvanud naisena teada sain.

Söön enda arvates suhteliselt täisväärtuslikult.. tarbin liha ja muid rauda sisaldavaid toiduained (nt (mets)maasikad, peet, spinat, granaatõun).. aga tutkit. Mu keha ei omasta rauda ja muu ei aita, kui et vajan lisa. Olen proovinud nii Nõgeli paljukiidetud Superrauda, siirupeid (öäk), kapsleid. Lõpuks olen jäänud pidama Ratafer tablettidele.

Kas teadsid, et..

lisarauda ei tohi mitte kunagi võtta lihtsalt “igaksjuhuks”!! Lastele võib liigne raud erinevate ebameeldivate kõrvalmõjude (nt kõhukinnisus, iiveldus, kõhuvalu) kõrval olla ka eluohtlik. Ehk enne millegi manustamist PEAB konsulteerima arstiga!

raud imendub kõige paremini siis, kui võtad seda koos c-vitamiiniga tühja kõhu peale. Minu jaoks vastuvõetavaks komboks on saanud 100% astelpajumahla + 100% apelsinimahla segu, millega koos oma pisikese punakaspruunika tableti alla saan neelatud. Mõnel juhul soovitatakse rauda võtta ka ülepäeviti.

pärast raua manustamist väldi tunni või paari jooksul piimatooteid (kaltsium takistab imendumist), kohvi, teed.. räägitakse ka täisteradest, pähklitest, kliidest ja seemnetest.